Rollid, suhted ja suhtlemine grupis

Maire Smirnov ja Merilyn Rannat

„Me mängime elus erinevaid rolle. Ükskõik, millist rolli te oma elus mängite, pühendage ennast sellele täielikult.”

                                                                 /Sri Sri Ravi Shankar/

Soojendusharjutus „Grupp reisil“ 

Ülesande eesmärk on häälestada grupp teemasse ja aktiivse meetodi abil suunata grupi liikmed kaasa mõtlema. Samuti on eesmärgiks tuua välja grupisisene suhtlus, kus grupis täidavad inimesed väga erinevaid rolle. Oluline ei olegi leida ühist arusaama, vaid pigem välja tuua see suhtlus, mis võib ühes grupis toimuda nii erinevate inimeste vahel.

Ülesande sisuks on reisigrupi moodustamine ning reisigrupi suurus on maksimaalselt 14 inimest. Kõigile osalejatele antakse eelnevalt koolitajate poolt rollid, mida nad täitma hakkavad. Rollid võetakse loosiga. Rollide valikul ei ole kindlaid kriteeriumeid ja nende väljamõtlemisel võib koolitaja lähtuda kas koolituse teemast või talle sobivana tunduvatest rollidest. Seejärel tutvustavad koolitajad grupiliikmetele situatsiooni, millesse nad on asetatud ja seletavad lahti ülesande käigu. Pärast ülesande kirjeldust hakkavad grupiliikmed omavahel arutlema, lähtudes igaüks oma rollist.

Situatsioon ise seisneb selles, et grupiliikmed on jõudnud Egiptusesse ja on terve reisi vältel üks grupp. Neil tuleb koos otsustada, kuhu järgmisel päeval bussiga suunuda. Kas minna Kairosse või Luxorisse? Tuleb täita oma rolli ning toimub grupisisene suhtlus. Kuidas erinevad rollid mõjutavad grupisisest suhtlust? Eesmärk ei ole leida ühest lahendust, kuid grupi ühisele otsusele jõudmine on ainult positiivne märk grupisisesest suhtlusest.

Aega ülesande jaoks on 10 minutit, mille järel toimub lühike arutelu, kus igaüks räägib, mida ta konkreetses rollis tundis.

Allikas: Maire Smirnov

Suhted ja suhtlemine grupis 

Suhtlemine on kui grupi vereringe, mis mõjutab grupi kui terviku toimimist. Suhtlemine grupis ei hõlma vaid grupiliikmete omavahelist informatsiooni vahetamist, vaid kaasab ka mõisteid nagu interaktsioon ja pertseptsioon ehk tajumine. Info vahetamise ja probleemide analüüsiga samaaegselt toimub inimestevaheline vastastikune  tajumine ja  mõistmine (sotsiaalne pertseptsioon) ning üksteise mõjutamine e. interaktsioon (Reino, 2003). 

Grupisuhted on õppimise ja koolituse meetod selle läbi, kuidas jaotuvad grupis rollid ja kuidas neid grupis täiedetakse. Grupid võivad olla töögrupid, meeskonnad ja organisatsioonidesisesed grupid või vähem ametlikud sotsiaalsed grupid. Grupisuhted tekivad ühiste ülesannete või ka eesmärkide ilmnemisel. Grupisuhete teooria aluseks on see, et rühmad/grupid liiguvad edasi keskendudes ülesannetele. Grupisuhete kaudu õppimise eesmärgiks on pakkuda võimalusi kõigil rääkida, suhelda ja jagada teadmisi (Kelly, 2001).

Kuidas arenevad grupisuhted? 

Freudi sõnade kohaselt saavad grupisuhted alguse juba perekonnast. Ta leiab, et grupisuhete põhimudeli annavad edasi kõik grupid, kuid esialgsed grupisuhted ja kuuluvus leiavad aset inimese lapsepõlves. Tema sõnade kohaselt tuleb märgata ja osata teadvustada grupisuhteid meie ümber, mis tänu tähelepanematusele on jäänud inimestel märkamata (Kelly, 2001)

Klein leiab samuti, et grupisuhted saavad alguse maast madalast, kuid elu keerdkäigud on muutnud inimesi ettevaatlikuks ja omaette hoidvateks indiviidideks ja seetõttu on üha raskem usaldada ja luua grupisuhteid (samas, 2001).

Randmanni (2009) kohaselt võivad grupisuhteid mõjutada:

●      kogemused;

●      emotsioonid;

●      staatus;

●      sotsiaalne roll;

●      keel.

Randmann (2009) eristab grupisuhetes järgmisi struktuure:

Fuktsionaalne struktuur – vastastikune tegevusalane sõltuvus;

Emotsionaalne struktuur – kajastab isiklikke eelistusi, sümpaatiaid ja antipaatiaid;

Kommunikatiivne struktuur – teabe leviku teed, nii ametlikud kui mitteametlikud;

Hierarhiline struktuur – grupiliikmete staatused.

Kuidas välja selgitada suhtlemise tüübid grupis? 

Suhtlemine gruppides on just nii mitmekesine, kui seda on  inimesed, kes moodustavad grupi. Indiviidid toovad gruppi kaasa oma eneseteadvuse, vaated, kultuurid ja harjumused. On oluline välja selgitada teabevahetuse tüübid, et indiviid suudaks grupiga suhestuda. Järgnevad neli parameetrit aitavad paremini hinnata neid kommunikatsioonitüüpe (Sevigny, 2011).

1.       Mõista, miks grupp eksisteerib. Tee selgeks koosviibimise põhjused, grupi eesmärgid ja kavatsetud tulem. Kas grupp moodustus iseenesest või tõi keegi grupi kokku? Kui mõistad grupi eksisteerimise põhjuseid, siis suudad paremini määrata gruppi motiveerivaid faktoreid.

2.       Ole teadlik, kes moodustavad grupi. Selgita välja grupi liidrid ja uuri  kiirelt, millised indiviidid domineerivad või on rohkem passiivsed. Kes on põhilised tegutsejad ja planeerijad? Milline on võimustruktuur ja kuidas grupiliikmed vastavad? Kui tead, kes on grupiliikmed ja iga liikmele omast stiili, suudad välja selgitada ka rollid  grupis.

3.       Tea grupi eesmärke! Tee eelnev kodutöö ja mõista tööülesandeid. Tee kindlaks, millised grupi ülesanded eeldavad koostööd – nõuavad kõrgemat kommunikatsiooniastet – ja millised on sõltumatud. Kui sa tead grupi ülesannete struktuuri, siis mõistad ka mõju, mis toimib grupiliikmete vahel.

4.       Määra grupi elukaare kestvus. Tee kindlaks, kas grupp on mõeldud eksisteerima pikemaks ajaks ja töötama mitmete erinevate ülesannetega või  on kogunenud täitma üht lühiajalist eesmärki. Ajalugu, mis elab grupi sees, võib luua märkimisväärse väljakutse suhtlemisele grupis. Kui mõistad grupi elukaart ja selle eksisteerimise põhjuseid, hakkad paremini mõistma selle hierarhiat ja valikuid.