Sigrid Sinnep ja Anneli Habicht Kannatus on rõemu võti /Tarvastu vanasõna/
Soojendustegevus „Ühendatud käed“ Soojendustegevuse eesmärk on luua õppijate vahel usalduslik side, et kujuneks õppimist soodustav õpikeskkond. Osalejate arv on piiramatu, kuid harjutus on tõhus alates 3 inimesest. Harjutusele kuluv aeg on 5-7 minutit. Sihtgrupiks on erineva koostöötamise kogemusega õpperühmad. Soojendustegevuse alguses palub koolitaja õppijatel moodustada seistes ring nii, et neil oleks vabalt ruumi ja nad ei peaks tihedalt üksteise kõrval paiknema. Siis palub koolitaja kõigil silmad sulgeda ning oma mõlemad käed enda ette välja sirutada. Koolitaja märguande peale peavad õppijad hakkama ringi sissepoole liikuma eesmärgiga leida „võõrad“ käed, millest kinni hoida. Õppija ei tohi kinni hoida enda ühe käega oma teisest käest ning kätest ei tohi moodustuda paari asemel kolmikud. Üksi käsi ei tohi jääda paariliseta ning silmad peavad jääma kogu harjutuse vältel suletuks. Kui kõik käed on seotud, palub koolitaja õppijatel silmad avada ja ning vaadata, kelle käest nad kinni hoiavad. Võib järgneda ka lühike tagasisidering, kus kõik õppijad saaksid jagada soojendustegevuse käigus tekkinud mõtteid ja emotsioone Allikas: Mediterranean Summer Xperience - AEGEE-Tarragona Summer University.
Grupiprotsessid õpperühmas ja grupiprotsesside juhtimine Grupiprotsesside uurimise vajadus on ajalooliselt tulenenud reaalsetest juhtimisprobleemidest tööstuses ning sõjanduses (Luft, 1970, 3). Nii nagu ajaloos, puutuvad inimesed tänagi grupiprotsessidega kokku iga päev isegi juhul, kui nad pole sellest teadlikud. Douglas (2000, viidanud Jõgi, 2012) järgi jagunevad grupiprotsessid: · Regulatiivseteks protsessideks (kokkulepped, normid) · Toimimisprotsessideks (ressursid) · Struktuurseteks protsessideks (sh grupi arengu faasid)
Grupi faasid (etapid) on läbivad kõikide protsesside suhtes ning on seotud suhete arenguga grupis. Grupi arengufaasid (Lewin, 1943, viidanud Granström, 2006) ning neile omased tunnused on jaotatud järgnevasse tabelisse: Tabel 1. Grupi arengufaasidele iseloomulikud tunnused.
Täiskasvanute koolitustel toimub õppimine tavaliselt õpperühmades. Täiskasvanu eelistab õpperühma liikmena olla koostööpartneriks nii koolitajale kui teistele rühma liikmetele. Turvaline sotsiaalne ja psühhiline keskkond õpperühmas on täiskasvanu tulemusliku õppimise eelduseks (Märja, Lõhmus, Jõgi, 2003, 83). Kasutamaks õpperühma täiskasvanute õppimise ressursina, saab koolitaja grupiprotsesside kujunemist ja kulgemist toetada, kasutades erinevaid juhtimisvahendeid. Juhtimine on võime panna inimesi tahtma asju teha. See on uskumuste, soovide ja prioriteetide kujundamine. Tulemuslik juhtimine tugineb sellel, kuidas juhid ja grupi liikmed üksteist hariliku grupi osana, selles samas siseringis, näevad. Haslam, Reicher, Platow (2011) kohaselt ei ole juhil enam niivõrd keskmes “mina”, vaid pigem “meie”. Samad autorid pakuvad välja kolm põhireeglit, mis iseloomustavad tulemuslikku juhtimist: 1. Juhid peavad olema grupisisesed prototüübid. Mida esinduslikumana juhti mingi kindla sotsiaalse identiteedi esindajana nähakse, seda kindlamini on ta “üks meist”. Samuti on seda rohkem grupi liikmed valmis tema juhtnööre järgima. 2. Juhid peavad olema grupisisesed kangelased. Et grupi liikmeid kaasa haarata, peavad juhid tegema asju grupi huvide pärast, mitte enda või mõne teise grupi pärast. 3. Juhid peavad olema identiteedi vedajad ja juurutajad. Nad ei oota, kuni nende põhimõtted võetakse grupis omaks, vaid töötavad selle nimel, et konstrueerida identiteet tagamaks, et nemad ja nende põhimõtted mõjutaks ka teisi. Mõistmine, kes me oleme ja kuidas me usume, et maailm peaks organiseeritud olema, on seotud kindla arusaamaga sotsiaalsest identiteedist, mis peab olema ülekantud sotsiaalsesse reaalsusesse. Koolituse kontekstis täidab (grupi) juhi rolli koolitaja. Koolitaja olulisim ülesanne grupi kujunemisfaasis on suhtluse aktiveerimine, positiivse meeleolu tekitamine ja hoidmine. Grupi kujunemise faasis lepitakse kokku koolituse reeglid, moodustuvad esmased rollistruktuurid ja grupinormid, millest sõltub oluliselt edasine õpikeskkond. Kujunemisetapis saab koolitaja toetada grupi kohanemist harjutus(t)ega, mis soodustavad grupiliikmete omavahelist suhtlemist ja tutvumist (Lønstrup, 1997, 20, viidanud Palm, 2011). Konfliktifaasis tuleks koolitajal grupi madala juhitavuse tõttu võimalikult vähe sekkuda. Konflikti faasis saab koolitaja keskenduda tegevustele, jättes suhtlemise grupi hooleks. Grupi juhtimiseks (kiiremini) konfliktifaasi saab koolitaja kasutada keerulisema struktuuriga ja/või avatud harjutusi, mis soodustavad grupiliikmete isiksuslike omaduste avanemist (Jõgi, 2012). |
Ühtekuuluvuse faasis saab koolitaja toetada gruppi konfliktifaasis toimunu reflekteerimisel. Koolitaja peaks ühtekuuluvuse faasis panustama nii tegevustele kui suhtlemisele. Vajadusel saab koolitaja aidata grupil sõnastada uued kokkulepped (samas). Grupi koostöö faas on kui koolitaja „magustoit“, mil grupp toimib efektiivselt ja kohesiivsus on kõrge. Koostöö faasis saab koolitaja toetada gruppi tagasisidestamisega. Tagasisidestada tuleks viisil, mis gruppi edasi ehk viib eesmärgile lähemale (samas). Sellele, et juht suudaks grupiprotsesse juhtida, aitab kaasa erinevate soojendustegevuste kasutamine koolitusel. Koolitajad usuvad, et soojendustegevuse abil on võimalik juhtida ja suunata grupiprotsesside toimumist, soodustada grupi ja gruppi sisseelamist ning tunda ära, millises grupi arengufaasis õppegrupp on (Palm, 2011). Soojendustegevused teevad õppimise koolitusel/kursusel osalejatele lihtsamaks, võimaldavad koolitajal suurendada interaktsiooni, stimuleerida loomingulist mõtlemist, vaidlustada põhilisi oletusi, illustreerida uut kontseptsiooni ja tutvustada spetsiifilist materjali. Soojendustegevused aitavad luua õhkkonna, mis kahandab osalejate passiivsust ja tõstab nende teadlikkust (Pfeiffer, 1983). Lisaks peatüki alguses kirjeldatud soojendusharjutusele “Ühendatud käed”, mille eesmärk oli luua õppijate vahel usalduslik side, et kujuneks õppimist soodustav õpikeskkond, on järgnevalt välja toodud harjutus „Grupp isiksusi“, mida võib pikaajaliste gruppide puhul samuti soojendusharjutusena kasutada.
Harjutuse eesmärk on aidata grupi liikmetel tajuda erinevatest isiksustest koosneva grupi koostööpotentsiaali. Harjutus võib olla grupile abiks konfliktifaasist ühtekuuluvusfaasi või ühtekuuluvusfaasist koostöö faasi arenemisel. Pikka aega koos töötanud või õppinud grupile võib harjutus sobida ka soojendusharjutuseks. Osalejate arv on 3-16 inimest (suurema rühma võib jagada väiksemateks). Harjutusele kuluv aeg on kuni 30 minutit. Sihtgrupp on õpperühmad, kellel on pikem koostöötamise/-õppimise kogemus kui paar päeva. I osa: 3- 4 minutit. Ülesanne: Rühma liikmetel palutakse mõelda endale ja grupile ning leida: 1. isiksuseomadus, mille poolest ta kõigi teistega grupis kõige rohkem sarnaneb; 2. isiksuseomadus, mille poolest ta kõigist teistest gupis kõige rohkem erineb. Palutakse kirjutada need kaks isiksuseomadust paberile. II osa: kuni 15-20 min. Ülesanne: Rühmal palutakse grupiarutelu tulemusena leida: 1. isiksuseomadus, mis kõige rohkem iseloomustab gruppi 2. isiksuseomadus, mis kõige vähem iseloomustab gruppi NB! Oluline on, et grupp jõuaks konsensusele. Grupi esindaja kirjutab valitud omadused pabertahvlile koolitaja poolt kirjutatud lausete lünkadesse „Meie grupp on …..“ ja „Meie grupp ei ole ….“. III osa: 1 min. Ülesanne: Grupil palutakse vaadata tahvlil olevaid lauseid ja seejärel märkida (koolitaja poolt eelnevalt ettevalmistatud teljel) individuaalse punktiga, kuivõrd nad tunnevad, et samastavad ennast valitud gruppi ühendava ja välistava isiksuseomadusega. Telje ühes otsas on “tunnen end ära” ja teises otsas “see pole mina”. Lõpetuseks selgitab koolitaja harjutuse eesmärki ja tähendust. Allikas: Anneli Habicht Allikad
Granström, K. (2006). Group psychology and group processes. Nordic Psychology 58 (1) 3-4 Haslam, S.A., Reicher S. D., Platow M. J. (2011). The new psychology of leadership: Identity, Influence and Power. Rmt. New York: Psychology Press Jõgi, L. (2012). Grupp, õppija ja õppimine. [Loengu konspekt]. Luft, J. (1970). Group processes. An Introduction to Group Dynamics. Rmt. California: National Press Books. Mitteformaalsete koolitusmeetodite kogu [2012, Aprill, 22] Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2003). Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Rmt. Tallinn: Ilo Print. Palm, M. (2011). Soojendustegevuse funktsioonid täiskasvanukoolituses. Uurimik. Tallinn: Tallinna Ülikool Pfeiffer, J-B. (1983). The Encyclopedia of Icebreakers: Structured activities that warm-up, motivate, challenge, acquaint, and energize. Rmt. San Francisco: A Wiley Company |
