Grupijuhi grupi toetamise võimalused.

   /.../
   Ei ole mõttetult elatud aegu.
   Mõte ei pruugigi selguda praegu.
   Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
   Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
   
   Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
   Alles jääb hetk, milles asume praegu.
   Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
   kui seda jäävust ka meeled ei taju.
   /Artur Alliksaar/

Soojendusharjus “Kallistus 3-le sõbrale”

Soojendusharjutuse eesmärk on viia läbi “Jääpurustamise mäng”, mis toetab esimeste kontaktide teket, inimestevahelise suhtlemise algust ning võõristamise vähendamist, sest pärast kallistuse jagamist tunnetatakse grupiliikmeid pigem ‘omade’ kui võhivõõrastena. Hea on lasta grupil enne keskkonnaga teataval määral kohaneda ning toetada esmase turvatunde teket ja alles seejärel suunduda käesoleva soojendusharjutuse läbiviimise juurde. Grupi suurus on vähemalt 4 inimest. Väiksemate gruppide puhul võib kallistatavate inimeste arvu vastavalt reguleerida. Sihtgrupiks on kujunemisfaasis grupid.

Soojendusharjutuse kirjeldus: Grupile tutvustatakse soojendusharjutust. Seejärel antakse liikmetele piisavalt aega, et igaüks leiaks 3 inimest ning jagaks nendega kallistust. Hea eeskujuna peaks grupijuht ka ise harjutusest osa võtma. Pärast aktiivse osa lõppu peab grupijuht veel vastavalt vajadusele minimaalselt lühikese pausi, et võimaldada grupiliikmetel antud harjutusest tekkinud elevusest rahuneda.

Soojendusharjutuse ohud: Ei pruugi sobida probleemsetele gruppidele või neile gruppidele, mille osad liikmed ei ole valmis sel määral grupiks kujunemisse pühenduma või kellele ei sobi otsest kontakti sisaldavad meetodid.

Allikas: Liisa Mölder ja Laura-Lisethe Tilk

Grupi kujunemine ning selle seos grupijuhiga

Kujunemisfaas on grupi arenguetappide I faas (Kaseniit, 2010), mis esineb grupi moodustumisel (Beljajev, Vanari, 2005).

Kujunemisfaasile on iseloomulik:

●      Grupi produktiivsus (algatus-, vastutus- ja õppimisvõime (Kaseniit, 2010)) on madal, rahulolu ja juhitavus kõrged (Mikkin, 2001, viidanud Kamdron, 2012);

●      Grupiliikmed on võõrad, õpitakse üksteist tundma, suhtlemine on arglik (Saat, 2012)

●      Grupis esineb ärevus ja kõhklused ümbritseva ja enese toimetuleku suhtes (Kaseniit, 2010);        

●      Grupiliikmed tegutsevad juhi heaks, keda tajutakse kindlustunde andjana (Kaseniit, 2010) ehk esineb tugev sõltuvus grupijuhist (Kamdron, 2012);         

●      Ollakse teadlikud isiklikest vajadustest; grupi kui terviku vajadused ja eesmärgid on ebaolulised (Kamdron, 2012);

●      Kestvus mõni tund kuni nädalaid (Krips, 2005), halvimal juhul aastaid (Kamdron, 2012);

●      Faas on läbitud, kui kaob esialgne võõristus ning grupis on välja kujunenud selge suhete võrgustik (Kamdron, 2012).

Grupijuhi võimalused grupikujunemise toetamiseks 

Sogunro (1998) järgi on grupijuhi ülesanne gruppi aktiviseerida, et suurendada grupi sooritusvõimet. Grupi juhtimises on kõige olulisem grupi suutlikkus koos toimida ja kõigi liikmete omaduste ning võimete rakendamine. Samuti on oluline juhipoolne usaldus ja austus ehk grupiliikmete väärtustamine, initsiatiivi toetamine ja koostöövõime (Kooskora, 2007). Grupijuht peab omama kriitilise eneserefleksiooni oskust, et tunnetada, kui palju ja kuidas võib ta grupiliikmeid mõjutada (Cervero, Drennon, 2002), sest grupijuhi eesmärk on gruppi mõjustada grupi arengut soodustades (viidanud Teele, 2012).

Grupijuhi tegevus grupi kujunemise toetamisel:

●      Grupijuht võib grupi avamiseks alustada informeeriva sissejuhatusega, pakkudes esmast turvatunnet aktuaalse informatsiooni jagamisega (Tall, 2011);

●      Vajadusel võib läbi viia “Õpime üksteist tundma” ja “Jääpurustamise” mänge (Tall, 2011);

●      Juhi ülesanne on suunata õpilasi välja töötama grupi reeglid ja toimimiskava ning ühised eesmärgid (Saat, 2012);                        

●      Grupil             on suured ootused õpetajale kui juhile, kuna liikmed on ebakindlad (Saat, 2012) ning seetõttu peaks juht andma grupile lisaks sõnalisele ka mittesõnalisi kinnitusi. (Kamdron, 2012);                

●      Juht peaks soodustama suhete väljakujunemist läbi erinevate ürituste (Saat, 2012);

●      Oodatakse juhi sekkumisi ja probleemide lahendamist, kuna muidu tekib rahulolematus, mis võib välja paiskuda konfliktifaasis (Saat, 2012);

●      Vähendamaks grupi sõltuvust, tuleks suunata otsustusprotsessi juhilt grupile (Saat, 2012);

●      Juht peaks ise näitama eeskuju soovitavate väärtuste, hoiakute ja käitumiste suhtes (Bandura, 2005).

Grupi kujunemises ja arengus mängib olulist rolli koostöö grupiliikmete vahel. Koostöö on inimeste eesmärgipärane, koordineeritud ja vastastikust kasu andev ühistegevus, mis tuleneb formaalsest tööjaotusest ja tugineb arusaamisele säärase tegevuse vajalikkusest ning kasulikkusest (Kirdron, 1988, 63). Koostöö eelduseks on kooskõlastatud ühistegevus. Iga grupiliige peab olema teadlik grupi eesmärkidest ja sihtidest ning samuti rollidest, mille täitmist neilt oodatakse, omavaheliste suhete iseloomust ja konfliktidega toimetuleku võtetest ning protsessidest, mille vahendusel grupiliikmed ühistegevusse asuvad (Vadi, 2001: 195, viidanud Tallinna Ülikooli 2. kursuse Andragoogika tudengid, 2010).

Grupiks kujunemise kaugemaks eesmärgiks võib pidada grupi "meie"-tunnet. See on gruppi kuuluvuse tunne ning ühtsustunne grupiliikmete vahel, mis tekib grupi pideva koostöö tulemusel grupi arengu kolmandas faasis, kui on välja kujunenud rollid ja suhted (Nõmm, Valgmaa 1995: 21-25, viidanud Tallinna Ülikooli andragoogika 2. kursuse tudengid, 2010).