Liisa Mölder ja Laura-Lisethe Tilk /.../ Soojendusharjus “Kallistus 3-le sõbrale” Soojendusharjutuse eesmärk on viia läbi “Jääpurustamise mäng”, mis toetab esimeste kontaktide teket, inimestevahelise suhtlemise algust ning võõristamise vähendamist, sest pärast kallistuse jagamist tunnetatakse grupiliikmeid pigem ‘omade’ kui võhivõõrastena. Hea on lasta grupil enne keskkonnaga teataval määral kohaneda ning toetada esmase turvatunde teket ja alles seejärel suunduda käesoleva soojendusharjutuse läbiviimise juurde. Grupi suurus on vähemalt 4 inimest. Väiksemate gruppide puhul võib kallistatavate inimeste arvu vastavalt reguleerida. Sihtgrupiks on kujunemisfaasis grupid. Soojendusharjutuse kirjeldus: Grupile tutvustatakse soojendusharjutust. Seejärel antakse liikmetele piisavalt aega, et igaüks leiaks 3 inimest ning jagaks nendega kallistust. Hea eeskujuna peaks grupijuht ka ise harjutusest osa võtma. Pärast aktiivse osa lõppu peab grupijuht veel vastavalt vajadusele minimaalselt lühikese pausi, et võimaldada grupiliikmetel antud harjutusest tekkinud elevusest rahuneda. Soojendusharjutuse ohud: Ei pruugi sobida probleemsetele gruppidele või neile gruppidele, mille osad liikmed ei ole valmis sel määral grupiks kujunemisse pühenduma või kellele ei sobi otsest kontakti sisaldavad meetodid. Allikas: Liisa Mölder ja Laura-Lisethe Tilk
Grupi kujunemine ning selle seos grupijuhiga Kujunemisfaas on grupi arenguetappide I faas (Kaseniit, 2010), mis esineb grupi moodustumisel (Beljajev, Vanari, 2005). Kujunemisfaasile on iseloomulik: ● Grupi produktiivsus (algatus-, vastutus- ja õppimisvõime (Kaseniit, 2010)) on madal, rahulolu ja juhitavus kõrged (Mikkin, 2001, viidanud Kamdron, 2012); ● Grupiliikmed on võõrad, õpitakse üksteist tundma, suhtlemine on arglik (Saat, 2012) ● Grupis esineb ärevus ja kõhklused ümbritseva ja enese toimetuleku suhtes (Kaseniit, 2010); ● Grupiliikmed tegutsevad juhi heaks, keda tajutakse kindlustunde andjana (Kaseniit, 2010) ehk esineb tugev sõltuvus grupijuhist (Kamdron, 2012); ● Ollakse teadlikud isiklikest vajadustest; grupi kui terviku vajadused ja eesmärgid on ebaolulised (Kamdron, 2012); ● Kestvus mõni tund kuni nädalaid (Krips, 2005), halvimal juhul aastaid (Kamdron, 2012); ● Faas on läbitud, kui kaob esialgne võõristus ning grupis on välja kujunenud selge suhete võrgustik (Kamdron, 2012). Grupijuhi võimalused grupikujunemise toetamiseks Sogunro (1998) järgi on grupijuhi ülesanne gruppi aktiviseerida, et suurendada grupi sooritusvõimet. Grupi juhtimises on kõige olulisem grupi suutlikkus koos toimida ja kõigi liikmete omaduste ning võimete rakendamine. Samuti on oluline juhipoolne usaldus ja austus ehk grupiliikmete väärtustamine, initsiatiivi toetamine ja koostöövõime (Kooskora, 2007). Grupijuht peab omama kriitilise eneserefleksiooni oskust, et tunnetada, kui palju ja kuidas võib ta grupiliikmeid mõjutada (Cervero, Drennon, 2002), sest grupijuhi eesmärk on gruppi mõjustada grupi arengut soodustades (viidanud Teele, 2012). Grupijuhi tegevus grupi kujunemise toetamisel: ● Grupijuht võib grupi avamiseks alustada informeeriva sissejuhatusega, pakkudes esmast turvatunnet aktuaalse informatsiooni jagamisega (Tall, 2011); ● Vajadusel võib läbi viia “Õpime üksteist tundma” ja “Jääpurustamise” mänge (Tall, 2011); ● Juhi ülesanne on suunata õpilasi välja töötama grupi reeglid ja toimimiskava ning ühised eesmärgid (Saat, 2012); ● Grupil on suured ootused õpetajale kui juhile, kuna liikmed on ebakindlad (Saat, 2012) ning seetõttu peaks juht andma grupile lisaks sõnalisele ka mittesõnalisi kinnitusi. (Kamdron, 2012); ● Juht peaks soodustama suhete väljakujunemist läbi erinevate ürituste (Saat, 2012); ● Oodatakse juhi sekkumisi ja probleemide lahendamist, kuna muidu tekib rahulolematus, mis võib välja paiskuda konfliktifaasis (Saat, 2012); ● Vähendamaks grupi sõltuvust, tuleks suunata otsustusprotsessi juhilt grupile (Saat, 2012); ● Juht peaks ise näitama eeskuju soovitavate väärtuste, hoiakute ja käitumiste suhtes (Bandura, 2005). Grupi kujunemises ja arengus mängib olulist rolli koostöö grupiliikmete vahel. Koostöö on inimeste eesmärgipärane, koordineeritud ja vastastikust kasu andev ühistegevus, mis tuleneb formaalsest tööjaotusest ja tugineb arusaamisele säärase tegevuse vajalikkusest ning kasulikkusest (Kirdron, 1988, 63). Koostöö eelduseks on kooskõlastatud ühistegevus. Iga grupiliige peab olema teadlik grupi eesmärkidest ja sihtidest ning samuti rollidest, mille täitmist neilt oodatakse, omavaheliste suhete iseloomust ja konfliktidega toimetuleku võtetest ning protsessidest, mille vahendusel grupiliikmed ühistegevusse asuvad (Vadi, 2001: 195, viidanud Tallinna Ülikooli 2. kursuse Andragoogika tudengid, 2010). Grupiks kujunemise kaugemaks eesmärgiks võib pidada grupi "meie"-tunnet. See on gruppi kuuluvuse tunne ning ühtsustunne grupiliikmete vahel, mis tekib grupi pideva koostöö tulemusel grupi arengu kolmandas faasis, kui on välja kujunenud rollid ja suhted (Nõmm, Valgmaa 1995: 21-25, viidanud Tallinna Ülikooli andragoogika 2. kursuse tudengid, 2010). |
Grupijuhi võimalused grupis õppimise toetamiseks Grupis õppimist defineeritakse kui tegevust, mille kaudu iga indiviid omandab, jagab ja kombineerib oma teadmisi ja kogemusi üksteisega (Argote, Gruenfeld, Naquin, 2001, 370). Edmondson (1999) on määratlenud grupis õppimist kui protsessi refleksioonist ja tegevusest, mida iseloomustab küsimuste küsimine, tagasiside saamine, eksperimenteerimine ja tulemuste peegeldamine. Grupijuhi roll grupis õppimisel on eristada igat õppijat individuaalselt. Samuti on grupijuhi ülesandeks arvestada iga grupiliikme eripära, nende soove ja huve. Oluline on küsida küsimusi ning tunda huvi, kuidas igal grupiliikmel läheb. Abistavad ja suunavad küsimused aitavad grupiliikmetel edasi liikuda eesmärgi suunas. Oluline on samuti see, et grupijuht mõtleks grupist kui tervikust. Märgata tuleb, milline on grupi kui terviku olukord, mis grupis aset leiab, ning millised võimalused grupil on. Grupijuht peab suutma märgata ka üldisemas plaanis mõjutusi ja tegureid, mis viivad grupitööd edasi või mis osutuvad takistavaks (Ruth, 1997). Järgnevalt on välja toodud eduka grupijuhi omadusi: ● Väärtustab igat grupiliiget sellisena, nagu ta on; ● Hindab piisavalt grupiliikmete privaatsust; ● Ei sunni grupiliikmeid rääkima; ● Toetab grupiliikmete omavahelist suhtlemist; ● Usub igasse grupiliikmesse; ● On hea kuulaja ja see, kes innustab ka teisi kuulama; ● On kannatlik ja paindlik; ● Ei manipuleeri grupiliikmetega ega laida nende mõtteid maha; ● Ei ole enesekeskne. (Mallison, 1996) Meetod “Muusika grupis” Meetodi eesmärk on toetada grupis õppimist, grupi omavahelist toimimist ning märgata gruppi ja ennast grupis õppijana. Meetodi märksõnad on grupis olevate rollide avaldumine, grupis õppimine, ühtsustunde loomine. Grupi suurus peaks olema umbes 10-12 inimest. Meetod on mõeldud gruppidele, kes on juba mõnda aega koos toiminud ning õppinud. Vaja läheb muusikariistu ning pille. Muusikainstrumente võib valmistada ka koduste vahenditega (riis+pudel, makaronid+purk jms). Oluline on, et igal õppijal oleks oma pill. Kasutada võib ka käsi, jalgu või muid häält tegevaid instrumente. Meetodi kirjeldus: Õppijad valivad pillid ning neid hakatakse mängima. Grupijuhi rollis olev inimene võib hakata mõjutama ehk alustada, see aga oleneb ka instrumentide võimsusest. Seejärel hakkab grupp ise toimima. Ühed grupiliikmed mängivad kõvemini ja teised vaiksemalt. Iga grupi puhul on see täiesti erinev. Grupis kujunevad välja teatavad rollid ning samal ajal mängitakse instrumente. Mängimine võiks kesta vähemalt 5 minutit, vajadusel ka kauem. Muusika tegemine on rahustava toimega tegevus ning on suurepäraseks mõjutajaks. Märkused: Pärast meetodit tuleks teha küsimuste ring vastates kahele küsimusele: kuidas ennast tundsid? Mida märkasid grupis? See aitab luua tähendusi grupitegevusele ning selgemalt märgata või teadvustada grupis õppimist ja toimimist. Las iga grupiliige avab end nende kahe küsimuse põhjal lühidalt. Allikas: Liisa Mölder ja Laura-Lisethe Tilk
Allikad Argote, L., Gruenfeld, D. H., & Naquin, C. 2001. Group learningin organizations. In M. E. Turner (Ed.), Groups at work: Advances in theory and research: 369–411. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. Bandura, A. (2005) The evolution of social-cognitive theory. Oxford: Oxford University Press. Beljajev, R., Vanari, K. (2005) Õppimine ja õpioskuste arendamine täiskasvanuna. Tallinn: Sisekaitseakadeemia Edmondson, A. 1999. Psychological safety and learning behavior in work teams. Administrative Science Quarterly, 44: 350–383 Kamdron, T. Sissejuhatus sotsiaal-kultuurilisse psühholoogiasse 9. [Õppematerjal] Kaseniit, A. (2010) Organisatsioonikäitumine. III Grupid organisatsioonis [Õppematerjal] http://www.slideshare.net/opetajaarno/iii-teema-rhm-ja-meeskonnat [12.04.2012] Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2003) Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Ilo Mallison, J. (1996) The small group leader: A manual to develop vital small groups. 2: 44-45. Openbook Publishers Ruth, S. (1997) Juhtimine.[Õppematerjal] http://www.ise.ee/kronoloogia/murphy/juhtimine.htm [18.04.2012] Saat, H. Õpetaja kui juht ja nõustaja. Kasvatusprotsessi juhtimine. [Õppematerjal] Tall, K. (2011) Grupinõustamine II. [Õppematerjal] http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1940/Grupin%C3%B5ustamine%20II.pdf [14.04.2012] Tallinna Ülikooli andragoogika 2.kursuse tudengid. (2010) Grupina gruppidest vol 2. Tallinn http://mitteformaalne.ee/assets/uploads/776/K2siraamat%20l6plik.pdf [12.04.2012] Teele. Arenguportfoolio. Mina ja teised meie õppegrupis. [Portfoolio] |