Jana Schmidt ja Kerttu Tammeri “Inimkonna suurim küsimus pole see, millal sa õpid, vaid millal sa käitud õpitule vastavalt?” /Neale Donald Walsch/
Häälestusharjutus “Seljad vastakuti jagamine” Häälestusharjutus algab sellega, et grupp jagatakse loosiga paaridesse. Iga paar leiab omale vaikse nurga. Istutakse põrandal, seljad vastakuti, ning jagatakse oma mõtteid. Paarilised räägivad partnerile enda tunnetest, tujust ja emotsioonidest, mis neid sel hetkel valdavad. Aega on kuni 7 minutit. Põhjendus seisneb selles, et partneri selg pakub tuge ja turvatunnet. Keskendutakse rohkem kuulamisele ning visuaalsed segajad on elimineeritud. Tagatud peab olema vaikus ja iga paari jaoks peaks olema piisavalt ruumi.
Allikas: www.mitteformaalne.ee Grupi subjektsus Subjekti defineeritakse kui keskkonnas aktiivselt tegutsevat indiviidi või gruppi, kes tajub ja omab teadvust, tunnetust, tahet, vajadusi ja eesmärke (Heidmets 1995, viidanud Kadde, 2002). Subjektsust võib vaadelda kui esmast põhieeldust ühtede või teiste omaduste kujunemiseks (Kuurme, 1999, 15). Subjektiks olemine avaldub eelkõige mõtestatud aktiivses tegutsemises. Lisaks iseenda ja ümbritseva keskkonna teadvustamisele ning tunnetamisele omab subjekt ka teatud võimeid ning valmisolekut pingutada selle nimel, et oma sihtideni jõuda (Kadde, 2002). Usutakse, et grupp suudab luua rohkem, kui üksikindiviid (Ole Kaasas kodulehekülg, s.a). Kui grupp on jõudnud neljandasse, koostöö etappi, tähendab see, et grupiliikmete tööpanus ja grupi tööjõudlus on kõrged ning grupiliikmed stimuleerivad vastastikku üksteise panust (Jõgi, 2012). Selle tulemusel muutuvad grupiliikmed teadlikuks grupi toimimisest ning saab rääkida grupi subjektsusest. Nagu öeldud, siis sarnaselt indiviididele võivad ka grupid subjektsust omada, kui neil tekib lisaks eneseteadvusele ka grupiteadvus (Kadde, 2002). Siis kujunevad grupis toimivad grupisuhted ja koostoime ehk sünergia ning grupist moodustub tervik, mis ületab üksikute osade summa (Ole Kaasas kodulehekülg, s.a). Oma arengut juhtiva subjektina tugineb indiviid või grupp tegutsedes enda kogemustele (Kadde, 2002). Õppija või grupp, kes on subjektsed, on ise oma teadmiste loojateks ning konstrueerijateks (Jõgi, 2012). Subjektsusega kaasneb produktiivne eluhoiak, kuna just produktiivse eluhoiaku korral muudab subjekt oma ressursid iseendale kasutatavateks. Produktiivset eluhoiakut iseloomustab indiviidi suutlikkus kasutada oma mitmesuguseid võimeid. Samuti on oluline inimese kooskõla iseendaga ning enese tajumine toimiva olendina, kes suudab mõjutada sündmuste kulgu (Kuurme, 1999, 17). Kui subjektiks on grupp, siis peavad subjektideks kujunema grupiliikmed ühtse meeskonnana. Grupi subjektsus võib olla ka varieeruv – grupi liige võib subjektselt toimida enda, teiste liikmete või kogu grupi eest. Samuti võib grupp toimida enda või oma liikmete eest (Riigikogu Toimetised kodulehekülg, s.a). Grupi subjektsuse puhul on eriti oluline, et iga indiviid grupist tajuks grupitegevuses, et teda võetakse kuulda ja tema soove ning võimeid arvestatakse. Eelneva põhjal saab järeldada, et grupi subjektsus on tihedalt seotud grupi aktiivsusega. Aktiivsus on subjektsuse fundamentaalne omadus ehk aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses (Vooglaid 1986: 44, viidanud Kadde, 2002). Vahel on grupp tervikuna passiivne, aga see ei pruugi tähendada, et õpilased on ka grupist eraldi olles passiivse iseloomuga (LØnstrup, 1997).
Grupi kohesiivsus Üks peamisi grupi omadusi on selle kohesiivsus ehk solidaarsus, meeskonnavaim – viis, kuidas grupp koos püsib või kui tihedalt see iseseisev üksus koostöös toimib. Kohesiivset gruppi iseloomustab ühtne käitumine, usk ja vastastikune toetus liikmete vahel (Hewstone, Manstead, 1996). Kohesiivsus on muutuv – osad grupid on kohesiivsemad kui teised ja sama grupp võib olla erinevates kontekstides kohesiivsem (Hewstone, Manstead, 1996). On leitud, et kõrge kohesiivsusega gruppides on suurem produktiivsus kui väiksema kohesiivsusega gruppides ning suurem kohesiivsus aitab kaasa grupisisesele lojaalsusele, pühendumusele ja ohverdustele grupiliikmete poolt (Baron, Norbert, 2003). Kõrge kohesiivsusega gruppide liikmed käivad innukalt koosolekutel või kohtumistel, on grupiga rahul, kasutavad diskussioonides sõna “meie” mitte “mina”, on koostööaltid, teineteisega sõbralikud ning on palju efektiivsemad täites endale või grupile püstitatud eesmärke. Madala kohesiivsusega gruppides on märgata pidevat puudumist ning tekib pidev frustratsioon (Jaques, Salmon, 2009). Kohesiivsuse teooriaid:
(Baron, Norbert, 2003). |
Praktiline harjutus “Koodi murdmine” Tegemist on väiksematele gruppidele sobiva harjutusega, mis eeldab, et iga grupi üks liige jälgib tähelepanelikult teiste käitumist. Eesmärgiks on jälgida kehakeelt, arendada vaatlemisoskust ja uurida grupi käitumise mõju üksikisiku käitumisele. Jagage osalejad 4-5 liikmelistesse gruppidesse. Üks inimene igast rühmast lahkub ruumist kolmeks minutiks. Teised lepivad kokku mingi liigutuse, mida nad vestluse (või mõne muu tegevuse) ajal selle inimese, kes viibib hetkel ruumist väljas, ees esitavad. Ukse taha saadetud inimene tuleb ruumi tagasi ja hakkab tähelepanelikult jälgima gruppi. Kõik grupi liikmed esitavad kokkulepitud tegevust. Kui jälgija tunneb, et ta on kokkulepitud käitumiskoodi ära tabanud, hakkab ta ise ka seda tegema ja teistega suhtlema. Kui ta on koodi õigesti ära arvanud, siis võtab grupp ta vastu kui ühe enda hulgast – aktsepteerib teda. Kui ta eksib, jätkab grupp tema ignoreerimist. Vaatleja peab jätkama jälgimist seni, kuni ta tabab ära käitumiskoodi ja teised teda aktsepteerivad Nüüd on järgmise grupiliikme kord. Igal järgneval korral võib grupp kokkulepitud koodi keerulisemaks teha. Kõik grupiliikmed saavad korra proovida koodi lahti murdmist. Analüüs ja hindamine: ● Kuidas väljajäetu end tundis? ● Mida avastati käitumiskoodi tabada üritades? ● Kuidas grupiliikmed ennast harjutuse ajal tundsid? ● Millised on paralleelid selle tegevuse ja igapäevases elus toimuva vastasti mõjutamise vahel? ● Milliseid tähelepanekuid või märkuseid on osalejatel enda (ja teiste) kehakeele kohta?
Lisaks: Seda harjutust võib kasutada suletud gruppides kasutusel olevate verbaalsete koodide uurimiseks, et näha, kuidas grupp võib luua täiesti oma keelekasutuse. Verbaalne kood on näiteks ülesanne, kui kõik laused peavad algama mingi kindla tähega sõnaga. Grupid võivad verbaalsele koodile lisada ka mingi tegevuse. Näiteks peavad kõik grupi liikmed enne teiste liikmetega kõnelemist looma silmsideme valitud grupijuhiga. Selle harjutusega võib minna ka suhtlemisest kaugemale ja uurida suletud gruppide teisi omadusi – mis tunne on üritada pääseda suletud gruppi? Milliseid sõnumeid jagavad suletud grupid väljaspool olijatele? Milleks on inimestele vaja suletud gruppe? Harjutuse peale kuluv aeg: 15-30 min Allikas: www.mitteformaalne.ee Allikad
Baron R.S, Norbert L. K. (2003). Group process, group decision, group action Hewstone M., Manstead A.S.R; (1996) The Blackwell Encyclopedia of Social Psychology Jaques D., Salmon G. (2009) Learning in groups: a handbook for face-to-face and online environment Jõgi,L. [Loengumaterjalid] (2012). Grupp, õppija ja õppimine. Kadde, L. (2002). Täiskasvanu kujunemine enesearengu subjektiks. Tallinn [Uurimustöö teoreetiline osa] Kuurme, T. (1999). Õppija kogemus kui kooli humaniseerimise keskne probleem. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool LØnstrup, B. (1997). Avatus täiskasvanute õpetamisel. Tallinn: Eesti vabaharidusliit Mitteformaalse õppimise kodulehekülg [2012, märts, 11] http://mitteformaalne.ee/opimeetodid.html Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2003). Andragoogika: raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Ilo Kirjastus Ole kaasas! kodulehekülg [2012, märts, 6 ] Pilguheit andragoogikasse (2009): materjal http://www.olekaasas.ee/upload/Editor/Pilguheit%20andragoogikasse.pdf Riigikogu Toimetised kodulehekülg [2012, märts, 8] |
