Birgit Rohtjärv ja Kätlin Kekk „Mitte keegi ei suuda üksi sümfooniat vilistada. Selleks läheb vaja kogu orkestrit.“ /H.E. Luccock/ Soojendusharjutus Selleks, et grupp ühele lainele viia, toimub sissejuhatusena grupi avamine läbi avatud küsimuste. Iga õppija kirjeldab, millised meeleolud teda valdavad ning milline on tema enesetunne. Samuti antakse teada, millised on ootused seoses grupis õppimise teemaga. Selline soojendus sissejuhatuseks on oluline, et mõista ja tunnetada igat grupiliiget ning seeläbi ka paremini arvestada nende kui õppijatega. Allikas: Kätlin Kekk ja Birgit Rohtjärv Mis eristab õppegruppi ülejäänud gruppidest? Õppegrupi all mõeldakse omavahel suhtlevate ja vastastikuses sõltuvuses olevate õppijate kooslust, kuna selle liikmed jagavad ühist eesmärki õppimises ja tegutsevad ning osalevad koordineeritud õppetegevuses (Connolly, 2008). Õppegrupp, mis keskendub õppimisele, moodustab mingi eesmärgi või sihi spetsiifilise tegevuse jaoks, mida grupiliikmed saavutada üritavad. Kõik grupiliikmed on kokku tulnud, et seda eesmärki täita. Grupis õppimine on kunst, kuidas töödata koos grupikaaslastega mingi eesmärgi suunas, olgu see siis selgesõnaline või kaudne. Grupiliikmed on üksteisega seotud läbi dünaamiliste suhete liikmete vahel, mis tekitavad energiat ja millest vallandub protsess. Grupis õppides on väga oluline, et kogemusest võetakse maksimum ja et antakse endast kõik. See tagab kõrgetasemelise koostöö ja võime raskusi ületada (Connolly, 2008, 22). Õppegruppi eristab teistest gruppidest see, et õppegrupis õppimine on segu teadmistest, protsessist ja tulemusest uute teadmiste keskkonnas (Rogers, Horrocks, 2010). Tulemuslikuks õppimiseks grupis on oluline, et grupp oleks piisavalt suur selleks, et grupis oleks resursse ülesande täitmiseks. Liiga suurtes gruppides on grupiliikmete omavaheline suhtlemine raske ja takistatud. Ideaalseks grupi suuruseks peetakse 7-liikmelist gruppi, kuna sellisel juhul saab iga grupiliige teistega suhelda ning samas ka tunnetada vastutust grupi tegevuse tulemuste eest (Westberg, Hilliard, 2004).
Grupitöö liigid Grupitöö liike moodustatakse selle järgi, millised on grupitöö eesmärgid ja kellele uusi teadmisi taotletakse – kas kogu grupile või indiviididele. 1. Eesmärgipõhine õppimine grupis keskendub pigem indiviidi arengule. Ühel juhul keskendutakse koostöös tegutsevale õppimisele, kus fookus asetseb pigem konkreetsel ainel kui inimestevahelistel protsessidel. (Imel, 1999) Sellise grupi liikmed on indiviidid, kes on nõus enda eelistused mingiks ajaks alla suruma, et saavutada eesmärk, kuid kes sellegipoolest jäävad indiviidideks, kes on grupiga seotud vaid läbi selle konkreetse ülesande (Rogers, Horrocks, 2010). 2. Koostööl põhinev grupis õppimine iseloomustab suhtlemisoskustel põhinevat õppimist. Kuna taotletakse suhtlusoskusi, keskenduvad koostöös tegutsevad õppijad protsessile ja osalejad vahetavad ideid, tundeid ning grupiliikmetele vastuvõetavat informatsiooni, mis tuleb nendeni uute teadmiste näol. Sellisel juhul on grupp vahendiks, mille läbi indiviid uued suhtlemisoskused omandab (Imel, 1999). Grupis on võimalik õppida juba ainuüksi sinna kuulumise pärast. Muidugi on suurem osa õppimisest sel juhul informaalne. Näiteks on erinevaid ülesandeid täites võimalik õppida arutlema ja tajuma rolle. Selline informaalne õppimine toimub kõik formaalse õppimise kontekstis, kus üritatakse lahendada mingit probleemi (Rogers, Horrocks, 2010). 3. Grupis õppimine grupina tähendab, et grupp kui tervik omandab grupitöös ja selle töö tulemusena mingid unikaalsed, erinevad teadmised. Kui grupp töötab ühiselt grupile uute teadmiste omandamise eesmärgil, kasutatakse ära ka grupiliikmete ressursid. Grupiliikme tugevused, kogemused, kompetentsid võivad kaasa aidata grupi kui terviku õppimisele ning need on oluliseks vahendiks (Imel, 1999, 56). Grupis õppides on oluline see, et grupiliikme uued teadmised parandavad grupi tegevust ning arengut ja igat uut teadmist jagatakse kogu grupiga. Grupp omadab grupina uusi teadmisi siis, kui kõigi indiviidide tegevus, uued teadmised ja oskused on avatud kogu grupile (Wilson, Goodman, Cronin, 2007). 4. Kooperatiivne õppimine on grupis õppimise võimaluse ärakasutamine, kus õppijad õpivad maksimaalselt nii üksteiselt kui individuaalselt. Kooperatiivse õppimiste puhul täiendavad grupiliikmed teineteist oskuste ja teadmistega. Sellise grupi liikmed on end võrdselt sidunud ühise eesmärgi saavutamiseks tehtava tööpingutusega ning neil on ühine vastutus aruandmise eest. Kooperatsioon on koos tegutsemine, saavutamaks seatud eesmärki (Pedastsaar, 2000). Grupiliikmed ei saa saavutada isiklikke eesmärke, kui selle jaoks ei pinguta ega tööta kogu grupp. Kooperatiivse õppimise oluliseks teguriks on grupi ühtsus - grupi liikmed töötavad, sest hoolivad oma grupist (Gillies, Ashman, 2003). Kooperatiivse õppimise ülesandeks on maksimaliseerida kaasahaaratust õppeprotsessi ja tugevdada positiivseid hoiakuid ja kriitilist mõtlemist (Nõmm, Valgmaa, 1995). Grupis õppimise poolt ja vastu Miks õpivad täiskasvanud pigem gruppides? ● Õppegruppide kasutamine on kõige tulemuslikum viis, kuidas kasutada ära täiskasvanute koolitaja teadmisi ja oskusi täiskasvanute koolitamisel. ● Täiskasvanud ise eelistavad õppimise kontekstina gruppe. Palju täiskasvanute informaalsest õppimisest toimub läbi teistega suhtlemise. Seega on oluline, et seda oleks võimalik kogeda ka õppides.
Grupis õppimisel on individuaalse õppe ees palju eeliseid. Õppegrupp võib saavutada palju paremaid tulemusi õppides, kui üksikindiviidid ise õppides (Rogers, Horrocks, 2010, 187).
Grupp tagab õppimiseks toetava keskkonna: ● Grupis on teatud ühtsus, mis aitab grupiliikmetel kergemalt tegutseda. Grupp pakub indiviidile toetust, kuna kõik on kaasatud samasse tegevusse. ● Grupp toetab ka emotsionaalselt – edukust kiidetakse, aidatakse tegeleda ärevuse või hirmudega, toetatakse motivatsiooniliselt. ● Grupp toetab eksperimenteerimist - grupp pakub toetust, et katsetada uusi asju ja mõelda innovaatiliselt. Grupi siseringis saab ideesid koos katsetada. OHUKOHT: Grupiliige võib hakata tundma liigset survestatust vastutusele ja ühtsuse loomisele. Grupp võib indiviidi lämmatada või hoopis välja jätta. |
Grupis õppimine on õppijale pidev väljakutse: ● Grupiga liitudes kohtab õppija palju uusi eluvaateid, eelarvamusi ja kogemusi, mis sunnib teda oma piire nihutama. ● OHUKOHT: Grupi lähedus võib olla ohustav mõne muidu väga individuaalse õppija jaoks.
Grupil on ressursid, et tagada õppimise rikkalikum ja komplekssem struktuur: ● Grupp, kuhu kuuluvad erinevad inimesed erinevate kogemustega, saab luua palju rohkem rahuldustpakkuva lahenduse ja saab pakkuda välja palju rohkem lahendusi, kui üksikindiviid. Kuna kõigil õppijatel on välja kujunenud oma õppimisstiil, on grupi õppimismeetodid palju mitmekesisemad.
Grupp elab oma elu, mis võib õppimist soodustada: ● Grupp kui tervik suudab toetada kõiki grupiliikmeid nii motivatsiooni tekitamisel kui hoidmisel. Samuti suurendab lojaalsustunne grupi suhtes vahel ka grupiliikme panust grupitöösse. ● OHUKOHT: Grupi õppimise tempo võib mõndade õppijate jaoks olla kas liiga kiire või liiga aeglane (Rogers, Horrocks, 2010). Õppegrupi moodustamise etapid:
(Rogers, Horrocks, 2010) Praktiline harjutus “Kiired teadmised” Teooria edasiandmise üheks võimaluseks on seda teha läbi mängu „Kiired teadmised“, milles jaotatakse grupp kaheks võistkonnaks. Grupid istuvad kahes ringis ning mõlemale grupile antakse kätte kaardid, mille ühel pool on sõna „tõene“ ning teisel pool „väär“. Mäng koosneb kuuest voorust. Mängu eesmärk on panna grupp uusi teadmisi looma väga piiratud ajaga ja seda kõigi grupiliikmete osalusel. Igas voorus ütleb koolitaja ühe teesi, mis on pärit teooriast, ning grupid peavad omavahel vähese aja jooksul (10-15 sekundit) otsustama, kas öeldud tees on tõene või väär. Iga vooru korral näitab grupist üks liige grupi otsust, kasutades selleks tõene/väär kaarti. Mängus peavad grupid omavahel nõu pidama vaikselt ja väga kiiresti. Võidab see grupp, kes etteantud aja jooksul rohkem õigeid vastuseid annab. Samuti peab iga grupp voorus seletama lühidalt, miks nad vastava otsuse tegid. Iga vooru lõpus annavad koolitajad teada õige vastuse ja sealjuures põhjendavad seda. Nii mängitakse läbi kuus vooru. Kiirus on mängu võtmesõnaks, sest tihti peavad grupid otsusele jõudma piiratud ajaga, kuid otsus peab sündima nii, et liikmed oleksid ühel meelel ning oskaksid oma arvamust ja otsust põhjendada. Allikas: Kätlin Kekk ja Birgit Rohtjärv Allikad Connolly, B. (2008). Adult Learning in Groups. Berkshire: Open University Press. Gillies, R. M. & Ashman, A. F. (2003). Co-operative Learning. New York: RoutledgeFalmer. Imel, S. (1999). Using groups in adult learning: theory and pracitce. Journal of Continuing Education in the Health Professions. 19(1). 54-61. Nõmm E., Valgmaa R. (1995). Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tesserakt. Pedastsaar, T. (2000) Õpi ja õpetamiseviisid. Tartu Ülikool. Tartu. Rogers, A., Horrocks, N. (2010). Teaching Adults (4th Edition). Berkshire: Open University Press. Westberg, J., Hilliard, J. (2004). Fostering Learning in Small Groups : A Practical Guide. Springer Publishing Company. Wilson, J. M., Goodman, P. S. & Cronin. (2007). Group learning. Academy of Management Review. 32. 1041-1059. |
